Isadepäev

8. novembril ehk isadepäeval pakkus KK7 tegevust nii isadele kui lastele.

E-Piim spordihallis oli Liikumis- ja tervisepäev, kus KK7 poolt oli üles seatud korvpallikrutskite kontrollpunkt. Oma oskused sai proovile panna korvpallislaalomis ja täpsusvisetes.

Õhtul külastati koos Paide Viking Window mängijatega Järvamaa Lasteabikeskust, kus mängiti mõned liikumismängud, joodi teed ja söödi vahvlit ning seejärel mängiti lauamänge, kitarri ja aeti niisama juttu. Oli tore päev! 🙂

100 Kooli Järvamaal

26. oktoobril jõudis Järvamaale Eesti Korvpalliliidu projekt “100 Kooli”, mille raames tegi korvpalliga tutvust üle 400 algklasside lapse Türi Põhikoolist, Paide Gümnaasiumist ja Paide Ühisgümnaasiumist.

Pildid: http://kk7.ee/pildid/index.php/100-Kooli-J-rvamaal-26-10

I Mini etapp Viljandis

Eesti meistrivõistluste poiste Mini klassi (2004. ja hiljem sündinud) hooaeg sai alguse.

Laupäeval, 24. oktoobril mindi Viljandi Kesklinna kooli võimlas esimeses mängus vastamisi Kose võistkonnaga, kellelt tuli vastu võtta kaotus numbritega 34:18. Paide Korvpalliklubi Seitse teiseks vastaseks oli Viljandi Spordikool, keda võitsime napilt 26:23. Päeva viimases mängus mängisime Tartu Palliklubi võistkonnaga ning tartlased jäid peale seisuga 30:19. Võiduarve seega avatud ning järgmine Mini etapp toimub 21-22. novembril Paide Ühisgümnaasiumis!

Laps vajab sobivate huvialade leidmisel vanema abi

Korvpalliklubi Seitse treenerid külastasid septembris Paide koole, kus andsime 1-4. klassidele korvpalliteemalise näidistunni. Lisaks palli põrgatamisele ja korvi viskamisele suhtlesime lastega ja kuulasime nende arvamust huvitavatest tegevustest.

Ei üllatanud, et lastele meeldib mängida, liikuda ning õppida midagi uut ja põnevat. Lisaks kodule ja koolile saab kõige sellega tegeleda erinevates huvialaringides ja treeningutel. Kummaline oli aga lastelt kuulda, et nad ei saa nende jaoks uut spordiala proovima tulla, sest nad käivad juba ühes trennis.

Mitmekülgsus on kasulik

Treenerite koolitustel soovitatakse, et lapsed vanuses 6-12 võiksid proovida 3-4 erinevat ala, kusjuures üldkehaline tegevus moodustab ~80% ja spetsiaalne alapõhine ettevalmistus ~20%. Põhjalikum spetsialiseerumine võiks hakata vanuses 13-15, kus tegeletakse 2-3 alaga ja üldkehalise ja spetsiaalse ettevalmistuse suhe on 50-50. Vanuses 16-22 toimub juba investeerimine, kus on valitud üks kindel spordiala – üldkehalise tegevuse osakaal on 20% ja spetsialiseerumine 80%. Selle kõrvalt võib veel ühe alaga tegeleda, kui see sobib põhialaga, täiendab seda või on lihtsalt vahelduseks. Mitmekülgsus on kasulik nii üldise osavuse kui vaimse värskuse tähenduses.

Proovimine ei tähenda seda kui käiakse ainult ühel treeningul ega ka seda, et korraga tegeletakse täismahus 3-4 alaga. Lapsele tuleks leida optimaalne koormus, mida saab vajadusel tõsta või vähendada ja palju sõltub erinevate treeningute ja ringide aegadest, sest seal on tihti kattumist.

Kõik algab eeskujust

Üldteada on tõde, et kõige tähtsam on kodune kasvatus ja isiklik eeskuju. Lapsevanem peaksid leidma aega, et mängida lapsega värskes õhus palli, kulli, ronida puu otsa, sõita rattaga, rullitada. Lapse võiks kaasa võtta rahvaspordiüritustele, metsajooksule, rattasõidule, erinevate alade võistlustele, kontsertidele, etendustele, näitustele. Tähelepanelik lapsevanem märkab kindlasti, millise tegevuse juures lapse silmad kõige rohkem särama hakkavad.

Sobivate huvitegevuste leidmine

Järgmine samm on suunata laps õige huvitegevuse juurde. Tähtis on küsida, mis lapsele meeldib, eriti kui tegu on algkoolilapsega.  Talle peab andma võimaluse tegeleda mitme spordi- ja huvialaga, et ta leiaks omale meeldivaima.  Arvestada tuleks ka sobivust seltskonna ja juhendajaga ning treeneri kvalifikatsiooni ja kogemust.

Lapsevanem saab aidata aja planeerimisel, et laps jõuaks õigel ajal õigesse kohta, kuid nende ajakava üleliia täis planeerida ei maksa. Lapsel peab jääma aega ka puhkamiseks ja niisama olemiseks, et jätkuks energiat kodu- ja koolitöid ilma väsimuse ja vastumeelsuseta teha.

Erinevate alade puhul võiks silmas pidada, kas need täiendavad üksteist. Muusika, tantsu, kunsti, käsitöö jm loomingulise tegevuse harrastamine spordi kõrval on väga positiivne.

Spordis omakorda eristuvad inviduaalsed ja võistkondlikud alad, kus rõhuasetused on veidi erinevad. Inviduaalaladel on rohkem iseseisvust ja teadvustamist, et tulemus sõltub eelkõige iseendast. Võistkondlikel aladel on rohkem teistega arvestamist ja koostööd. Endaga hakkama saamist, otsuste vastuvõtmist, suhtlemist ja muid sotsiaalseid oskusi õpivad lapsed igasuguse huvitegevusega.

Kas rahakott peab vastu?

Kui siinkohal tekib küsimus, et mitme tegevuse harrastamine maksab väga palju, siis võib treenerite ja ringijuhendajatega ühendust võtta ja teada anda, et laps ei saa kindlatel päevadel käia ja sellevõrra soodsamat kuutasu küsida.

Loomulikult soovib iga treener, et laps käiks kõikidel treeningutel kohal ja kui laps on mingil alal väga andekas, siis tuleks seda ka teha, aga eelpool mainitud mitmekülgsuse olulisust silmas pidades on treenerid reeglina mõistvad.

Aita otsustamisel

Lastele meeldivad muidugi paljud asjad ja tihti ei suuda nad ise valikut teha. Mõnda uut põnevat tegevust kohates võib lastel tekkida isegi tahtmine kõik senised harrastused pooleli jätta, kuid sellisel juhul tuleks lapsega vestelda ja selgitada kui palju ta on mõnda tegevusse aega investeerinud ja kas neist loobumise mõte ei ole lihtsalt hetkeemotsioon.

Parim aeg erinevaid treeninguid ja huvialaringe külastada on kindlasti kooliaasta algus, aga kunagi ei ole liiga hilja. Kui laps järjekindlalt mingi palliga mängib, televiisori ees tantsib, laulda ümiseb või kogu aeg joonistada tahab – siis on ta oma eelistused ka ilma sõnadeta välja öelnud.

Häid valikuid soovides

Viljar Pennert
Korvpalliklubi Seitse tegevjuht ja treener

Page 7 of 14« First...56789...Last »